Näkileivakesed

Leib on olnud eestlaste toidulaual pikka aega ning seda tarbiti iga toidu kõrvale. Näkileivakesi on väga hea teha taignast, mis leivategemisel üle jääb. Valmistamine nõuab vähe aega ja need kaovad laualt väga kiiresti. Koostisosad on samad, mis seemneleiva retseptis. Kui teed leivataigna ülejäägist, siis lihtsalt tulebki küpsetuspaberiga kaetud plaadile õhukese kihina panna taigen ja ahju. Siin on ka retsept kui spetsiaalselt näkileivakeste jaoks taigen teha. Kogus on mitu plaaditäit

Eeltaigen:

3dl vett

3dl rukkikroovjahu

2spl juuretist

Lisa kõik komponendid kaussi ja sega aeglaselt ühtlaseks. Taigen võiks olla hapukoore paksune. Aseta kauss sooja kohta ja jäta see üleöö seisma taigna eelkergitamiseks. Peale taigna eelkergitamist sega läbi ja soovi korral tõsta paar supilusika täit taigent eraldi karpi, et lähiajal leiba uuesti tehes oleks juuretis olemas. Karp aseta külmkappi ja see säilib umbes kaks nädalat. 

Retseptitaigen:

0,5dl fariinsuhkrut

1spl leivasiirupit

2tl meresoola

100g seemneid

rukkikroovjahu

Lisa eeltaignale rukkikroovjahu, et segu oleks paks. Seejärel lisa kõik komponendid ja sega taigen ühtlaseks. Kata plaat küpsetuspaberiga. Tõsta lusika täis taigent plaadile ning tõmba lusika abil see õhukeselt laiali. Tee niimoodi kogu oma taignaga.Jäta tunniks sooja kohta seisma. Seejärel kuumuta ahi 180 kraadini ning küpseta naid 15 minutit või kuniks on pealt pruunid. Küpsetamisel võiks kasutada pöörleva õhu režiimi, et näkileivakesed tuleksid krõbedamad. Enne sööma asumist lase jahtuda ning seejärel lase hea maitsta. 

Sõir

Ehtsat juustu valmistati aastaid tagasi väga vähe. Selle asemel tehti kohupiima-juustu ehk sõira. Sõir on pärit Lõuna-Eestist ja tavaliselt lisatakse sinna köömneid. Me polnud sellist asja varem proovinudki, kuid tegelikult see oli üllataval kombel täitsa maitsev. See sobib eriti hästi enda tehtud sooja leivaga. 

Väljatulek: 200 g

Koostisosad:

250 g kohupiima

500 ml piima   

25 g võid

1 muna

soola

köömneid

Valmistamine:

Kuumutada potis piim ning lisada kohupiim, kuumutada aeglaselt tulel nii kaua, kuni eraldub vadak. Seejärel nõrutada sõelal. Saadud kohupiimamassile lisada lahtiklopitud muna, sool ja köömned ning segada hoolikalt läbi. Sulatada või potis, lisada kohupiimamass ja kuumutada puulusikaga segades, kuni tekib sõirapall. Sõiramass panna kaussi või vormi ja lasta jahtuda.

Värske kapsas hakklihaga

Kapsas on üks juurviljadest, mis on olnud aegade algusest saadik eestlaste toidulaual. Kapsast hapendati, et seda paremini säilitada. Hapnenud kapsast söödi toorelt või keedeti supiks. Selle retseptiga valmib maitsev kapsahautis.

Koostisosad:

400g kanahakkliha (võib ka mingi muu hakkliha olla)
1 sl õli
porgand
küüslauk
600g kapsast
4 dl vett
purustatud musta pipart
soola

Valmistamine:

Prae riivitud porgand koos küüslauguga. Lisa hakkliha ja kuumuta segades, kuni liha värvus muutub hallikaks. Kalla kohe juurde keev vesi. Lisa peenikesteks ribadeks lõigatud kapsas ja maitseained ning hauta kaane all 30 minutit või kuni kapsas on pehme. Jälgi pidevalt hautist ja lisa ära auranud vee asemele uut, et toit põhja ei kõrbeks. Maitsesta valmis roog lõplikult soola ja pipraga. Serveeri kuumade keedetud kartulitega ning raputa peale tilli.

Hernesupp

Hernes on üks esimestest kaunviljadest ning peamiselt tehti neist suppi. Vanasti säilitati liha soolamisega. Liha tarbiti sügisest kevadeni. Liha soolati tünni nii, et põhja jäid vastlapäeval pakutavad vastlatoiduks mõeldud seajalad ja seasaba, peale poole jäid muud lihatükid. Inimesed arvestasid nii, et liha peab jätkuma vastlapäevani. Meie peres on vastlasupp vähemalt kord aastas laual. Seda muidugi vastlapäeval.

Koostisosad:

250 g kuivatatud herneid

150g odrakruupe

3 l vett

1 kg suitsuribi 

1 sibul

2-3 porgandit

soola

Valmistamine:

Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul ligunema. Aseta suitsuribi ja vesi potti ning kuumuta aeglasel tulel keemiseni, koori pinnale tekkinud vaht hoolikalt. Lisa supile loputatud ja leotatud herned ning kruubid. Kuumuta uuesti keemiseni ning seejärel alanda kuumust, kata pott kaanega ning keeda tasasel tulel umbes tund aega. Riivi jämeda riiviga porgand ja haki sibul väikesteks tükkideks. Lisa supile köögiviljad ja keeda veel umbes pool tundi (nii kaua kuni liha ja köögiviljad on pehmed). Võta liha potist välja ning lõika väikesteks tükkideks ja lisa supile. 

Kasukas

Kasukaks nimetatud kihiline suupiste tuli meie toidulauale idanaabrite vahendusel 1970.aastatel. Toit võeti üsna kiiresti omaks, kuna kõik toiduained olid tuntud ja rosoljest jäänud tühi koht vajas täitmist.

Koostisosad:
3 keedetud kartulit
200 g keedetud porgandit
3 marineeritud kurki
2 keedetud muna
150 g peeti
Kaste: 
1,5 dl majoneesi
1,5 dl hapukoort
soola
sidrunipipart

Valmistamine:

Lõika kurk, muna ja kartul väikesteks tükkideks. Riivi porgand ja peet jämeda riiviga. Laota klaaskaussi või sügavale vaagnale õhukeste kihtidena kartul, kurk, porgand, muna, peet, kasutades ainetest ära pool. Valmista kaste, maitsesta soovikohaselt ning kalla pool salatile. Laota kastmele ülejäänud ained samas järjekorras, moodusta peedist peale väike kuhi. Kalla üle ülejäänud kastmega, kata toidukilega ja pane järgmise päevani või vähemalt paariks tunniks külma.

Piimakissell

 

Alguses olid eestlaste piimakarjad väiksed ja piima sai tarbida vähe. Peamiselt kasutati piima toidu keetmisel. Hapupiima joodi pudru ja leiva peale. Hiljem kui karjad suuremateks kasvasid, hakati tarbima piima ka värskest peast. Piimakissell on üks klassikaliseid  magustoite. Serveerida sobib moosi kui ka värskete marjadega. 

Koostisosad:

750ml piima

3spl suhkrut

1 vanillikaun

2-3spl kartulijahu

moosi

soovikorral veidi hakitud mandleid

Valmistamine:

Panna keema 600 ml piima. Lisada sellele suhkur ja vanillikaun (ja pähklid). Kartulijahu segada ülejäänud piimaga. Seejärel aeglaselt lisada kartulijahu ja piima segu kuumale piimale. Kuumutada segu keemistemperatuurini. Jahtumise ajal kisselli mitte segada. Serveerida koos moosiga ja võib lasta hea maitsta.

Mulgipuder

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder on olnud eestlaste toidulaual juba väga ammustest aegadest. Toit on pärit Lõuna- Eestist Mulgimaalt. Mulgipuder valmib üpriski kiirelt ja maitseb hästi.

Koostisosad:

7 kartulit

1,5 dl odratangu

1 l vett

soola

Katteks:

1 suurem sibul

soola

õli

Valmistamine:

Pane kartulid soolaga maitsestatud vette, puista pestud ja nõrutatud tangud nende peale. Hauta kaane all väiksel tulel kuni tangud on täiesti pehmed (kartulid valmivad tavalsielt kiiremini). Sega poti sisu puulusikaga enam-vähem ühtlaseks ja lisa vajadusel soola. Katte jaoks kuumuta rasva sees peeneks hakitud sibul ja maistesta soolaga. Jaga puder taldrikutele, tee iga portsjoni keskele süvend ja tõsta sinna sibulakatet.

Õunakook

19.sajandi tekkisid talude ümber aiamaad. Õunapuid hakati seal koheselt ka kasvatama. Toorelt tarbiti õunu vähe. Õunakook on pigem hooajaline, sest kõige parem on seda teha oma aia õuntest. Seda kooki on imelihtne teha ja maitses ei pea juba pettuma. 

Koostisosad:

400g võid

600g jahu

4 muna

200ml piima

1tl soola

3tl kaneeli

200g suhkrut

1,3 kg õuna

Valmistamine:

Hõõru või suhkruga vahule. Lisa munad, jahu, piim ja sool ning sega tainas ühtlaseks. Lase jahedas kohas seista 15 minutit. Samal ajal koori ja haki ära õunad. Laota tainas ahjuplaadile, mis on kaetud küpsetuspaberiga. Vala peale õunad ja puista peale suhkrut ja kaneeli. Kuumuta ahi 170 kraadini ja küpseta umbes 45 minutit. Serveeri külma piimaga, jäätisega või tee kõrvale.

Kiluleivad

Koostisosad:

3 sl toasooja võid

1 sl tilli
soola
purustatud musta pipart
4 leivakääru
8 kilu
rohelist sibulat

Sega toasoe või ja till kokku. Lisa soola ja musta pipart. Lõika leivakäärud pooleks ja määri igale viilule võimääret. Pane igale leivale kaks kilu tükki ja kaunista rohelise sibulaga. 

Kaerakäkid

 

Kaerakäkk ehk kaerahelbeküpsiseid on lihtne valmistada ja need maitsevad väga hästi. Kaeraküpsised olid ilmselt ühed esimesed küpsised üldse. Enne kaeraküpsiste valmistamist tehti kaerast putru ja kaerakile. Retsepti sai lisatud marju ja šokolaadi, et muuta tavalised kaeraküpsised veelgi maitsvamaks.

Koostisosad:

100g võid

350g kaerahelbeid

1tl vanillisuhkrut

2 muna

75g suhkrut

50g jõhvikaid

50g šokolaadi tükke

Valmistamine:

Sulata või. Lisa sellele kaerahelbed ja vanillisuhkur. Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks ja lisa sellele kaerahelbesegu. Sega tainas läbi. Kata pann küpsetuspaberiga ja tõsta supilusikaga taigen pannile. Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Pista küpsistesse juurde marju ja šokolaaditükke nii, nagu endal soov on. Küpseta 15 minutit või seni, kuni küpsised oleks pealt pruunikad. Lase enne serveerimist küpsistel maha jahtuda. Lase hea maitsta!

Kartulisalat

Algselt oli kartul sooja toidu oluline osa, kuid hiljem jõudis see ka külmroogade põhikomponentideks. Läbi sajandi on olnud hapukoorega segatud kartulisalat peolaudadel. Ka meie peredes on kartulisalat tavaliselt peolaual esindatud. Igal perenaisel on oma kartulisalati retsept ja kõik peavad just enda tehtud kartulisalatit kõige maitsvamaks. Siin on meie versioon kõige maitsvamast kartulisalatist.

Koostisosad:

6 koorega keedetud kartulit

4 keedetud muna

5 marineeritud kurki 

300 g keeduvorsti

400 g konserveeritud hernest

1,5 dl majoneesi

3 dl hapukoort

soola 

purustatud musta pipart

Valmistamine:

Koori kartul ja lõika väikesteks kuubikuteks. Tükelda kurk ja vorst samuti väikseks. Peenesta kahvliga muna. Sega kokku majonees ja hapukoor ning maitsetsa. Sega kaste salatiainetega korralikult läbi ja lase tund-paar külmas seista. Enne serveerimist lisa salatile vajadusel veel soola ja tõsta serveerimisanumasse. Kui salat näib kuiv, siis lisa veel kastet.

Vastlakuklid

19. Sajandi lõpul ilmunud kokaraamatus oli vastlakuklite retsept sees ning sellest ajast saadik on olnud vastlakuklid eestlaste toidulaual kas või kord aastas. Tavaliselt on selleks päevaks vastlapäev, aga neid sobib ka teha muul ajal. Tavaliselt läheb inimeste arvamus kaheks, moosiga kuklid või moosita. Meie retseptis on moos, sest see teeb vastlakukli erilisemaks ja maitsekamaks. Moosi võib vabalt ära jätta ja teha kõige traditioonilisemad kuklid. Sellise kogusega saab umbes 20 mõnusa suurusega vastlakuklit.

Koostisosad:

500ml piima

1kg jahu

150g suhkrut

25g pärmi

sool

200g moosi

400ml vahukoort

Valmistamine:

Sega leigesse piima pärm ja nii palju jahu, et tainas oleks hapukoorepaksune mass. Lisa taignale suhkruga vahustatud või ja sool. Klopi tainast nii kaua, kuni tekivad mullid. Seejärel lisa ülejäänud jahu ja sõtku tainast, kuni tainas annab käte küljest lahti. Kata tainas rätikuga ja pane tainas tunniks ajaks sooja kohta kerkima.

Kui tainas on ära kerkinud, siis tee 70 g ümarad pallid ja jäta need paarikümneks minutiks kerkima. Kuumuta ahi 200 kraadini ja küpseta kukleid umbes 15 minutit. Lase kuklitel maha jahtuda. Samal ajal kui kuklid jahtuvad, vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks. Lõika kuklilt ots ära 32 ja õõnesta väike auk kuklisse. Lisa sinna meelepärast moosi ja selle peale lisa vahukoor. Lisa kuklile „müts“ ja võib peale raputada tuhksuhkrut.

Täidetud munad

Täidetud munad on klassikalised suupisted eestlaste laual. Meiegi mäletame, et erinevatel pidupäevadel on just need suupisted laual olnud. Neid saab valmistada just oma maitsele meelepäraselt. Munadele võib näiteks peale lisada kalamarja, kilu, paprikat või muud seesugust. 

Koostisosad:

6 keedetud muna

3 sl toasooja võid

1 sl tilli

1 sl majoneesi

sool

purustatud musta pipart 

Valmistamine:

Lõika kooritud munad pikuti pooleks, võta kollased välja ja vajuta kahvliga peeneks. Vahusta toasoe või, sega hulka majonees, peenestatud till ja muna kollased. Maitsesta soola ja vähese musta pipraga. Pane segu dekoratiivse otsaga varustatud tordipritsi ja suru munapoolikutesse, kaunista vastavalt soovile.

Iirise kringel

 

Kringel jõudis eestlaste toidulauale 19.-20. sajandil. Kringel oli kohustuslik baltisakslaste sünnipäevalaudadel ja nende eeskujul tuli see ka eestlaste peolauale. Varem ei saanud kringlit iga üks küpsetada, sest  nisujahu oli väga kallis ja ka suhkur oli luksuskaup. Kringlid on ideaalsed peolauale, sest nende kujuga saab väga palju impoviseerida ja need näevad väga ilusad välja. Õunte armastajatele soovitame kringlisse lisaks iirisele lisada ka õunu, et kringel tuleks mahlasem.

Koostisosad:

0,5l piima

1kg jahu

150g võid

150g suhkrut

25g pärmi

400g iirise komme

sool

Valmistamine:

Lisa toasooja piima pärm. Seejärel lisa nii palju jahu, et oleks hapukoorepaksune mass. Katta kauss rätikuga ja aseta see 30 minutiks sooja kohta seisma. Peale seda vahusta või suhkru ja veidikese soolaga. Lisa see pärmile ja klopi, kuni tekivad mullid. Seejärel lisa ülejäänud jahu ja sõtku, kuni taigen annab käte küljest lahti. Kata kauss uuesti rätikuga ja jäta see sooja kohta kerkima üheks tunniks. 

Sulata iirise kommid võiga. Rulli taigen lahti ja määri iirise segu selle peale. Punu endale sobival viisil. Kuumuta ahi 180 kraadini ja küpseta kringlit umbes pool tundi. Enne sööma asumist lase kringlil veidi jahtuda.

Kana-klimbisupp

Koostisosad:

2 suurt kanakoiba või 4 kintsutükki

1,5 l vett
5 kartulit
1 porgand
1 sl soola
maitserohelist
Klimbid: 
1sl sulatatud võid
2 muna
soola
1 dl piima
3,5 dl jahu
till
petersell

Valmistamine:

Pane liha külma veega keema. Korja vahukulbiga ära keemisel pinnale tekkiv vaht. Lisa sool ja lase tulel 20 minuit hadudua. See järel lisa tükeldatud porgand ja umbes 5 minuti pärast tükeldatud kartulid. Klimbitaina valmistamiseks sega lahtiklopitud muna hulka vaheldumisi sulatatud võid, piima ja jahu, maitsesta soolaga. Kui kana on pehme, tõsta see vahukulbiga taldrikule jahtuma ning valmista klimbid. Selleks tõsta kuuma vette kastetud teelusikaga pisikesi tainaportsjoneid keevasse vedelikku (hoia lusikat vedelikus, kuni tainas ise vette libiseb). Klimbid on valmis, kui need pinnale tõusevad. Eralda kanaliha luudelt, lõika tükkideks ja tõsta potti tagasi. Vajadusel maitsetsa suppi veel soolaga. Serveerimisel puista peale peenestatud tilli või peterselli.

Kama magustoit

 

Kama on olnud eestlaste eludes kaua. Suvel söödi kama külma toiduna. Tavaliselt lisati kamale hapupiima või vett ja tehti sellest körti, putru ja taigent. Meile on ilmselt kõige tuttavam kama koos keefiriga. Mõtlesime kamast teha maitsva magustoidu ning see retsept valmiski kama, küpsise ja moosi  kokku sobimisel. Kama magustoit sobiks kindlasti väga hästi 24.veebruaril peolauale.

Koostisosad:

200ml vahukoort

2spl suhkrut

300g vanilje kohupiimapastats

1/2 pakk Selga küpsiseid

3spl kama

Valmistamine:

Vahusta vahukoor suhkruga. Sega juurde kohupiimapasta ja kama. Purusta küpsised.  Pane kausi põhja kamakreem ja lisa selle peale küpsisepuru. Seejärel uuesti lisada kamakreemi ja siis moosi. Kõige peale lisada kamakreem ja seejärel asetada külmkappi vähemalt viieteistkümneks minutiks. Lase hea maitsta!

Mulgikapsad

Mulgikapsas on teine toit, mis pärit Mulgimaalt. Kapsas oli üks kõige esimestest juurviljadest, mida eestlased kasvatama hakkasid. Tavaliselt hapendati kapsast, et see säiliks kauem. Hapukapsas on väga kasulik C-vitamiini allikas, kuid tol ajal ei teatud vitamiinidest veel midagi. Tavaliselt asetseb see roog meil jõululaual, kuid seda võib vabalt ka igapäevaselt teha, maitseb ikkagi hästi.

Koostisosad:

2 kg hapukapsaid

1 kg kaelakarbonaadi

2 dl odrakruupe

8 dl vett

soola 

suhkrut

Valmistamine:

Pane kapsad ja väikesteks tükkideks lõigatud liha potti, kalla peale kruubid ning umbes 8 dl vett. Lase väikesel tulel 1.5-2 tundi haududa; nii kapsad, kruubid kui liha peavad saama sama pehmeks. Jälgi, et anuma põhjas oleks kogu aeg vähemalt paari sentimeetri jagu vett. Maitsesta valmis kapsad soola ja vajadusel ka vähese suhkruga.

Marjakissell

Vanasti söödi marju peamiselt värskena, kuid kui oli suhkrut võtta, siis tehti kisselli. Kisselli söödi koos manna- või riisipudruga. See retsept on valminud vanaema õpetussõnade järgi. Retseptis on kasutatud mustsõstraid, aga võivad olla ka muud meelepärased marjad.

Koostisosad:
400g marju
450ml vett
100g suhkrut
2spl kartulitärklist 

Valmistamine:

Võta suuremat sorti pott ja aja 400ml vett koos marjadega keema. Seejärel lisa suhkur. Samal ajal sega 50ml külma vett kartulitärklisega. Lisa kartulitärklise ja vee segu aeglaselt niristades potti. Kuumuta kissell keemiseni ja võta tulelt. Lase kissellil maha jahtuda enne sööma asumist.

Serveeri koos kohupiimapastaga, vahukoorega või lase niisama hea maitsta.

Praeliha

Vanasti tarbiti peamiselt sealiha. Tavaliselt söödi liha talvel ja sügisel teravilja ning aedvilja toitude kõrvale. Tänapäeval tarbitakse lihast toite igapäevaselt, kuid tol ajal oli liha vaid maiuspalaks. Liha küpsetati ahjus või kerisel vaid pidupäeva jaoks, kuid praegu valmistataksegi liha peamiselt nii. Selle retseptiga valmib mõnus praeliha.

Koostisosad:

700 g kaelakarbonaadi

sool

pipar

oliiviõli

Valmistamine:

Lõika liha umbes sentimeetri paksusteks viiludeks, tambi mõlemalt pool lihahaamriga. Pane õli pannile ja aja kuumaks, seejärel lisa liha. Maitsesta soola ja pipraga ning pruunista liha mõlemalt poolt. Jäta paariks minutiks liha kaane alla hauduma. Liha kõrvale lisa midagi meelepärast ja lase hea maitsta.

Seemneleib

Leib on olnud eestlaste toidulaual juba pikka aega ning seda söödi iga söögi kõrvale. Algselt söödi odraleiba, kuid juba 12.sajandil hakati igapäevaselt tarvitama rukkileiba. Rukkileib oli kasulikum, sest see oli toitvam ja see püsis kauem pehmena.

Leivategu võtab tavalisest küpsetisest rohkem aega, kuid tulemus on kindlasti seda väärt. Kui leiba teha esimest korda otsast lõpuni võtab kogu protsess ühe nädala, kuid kui juuretis on olemas, siis võtab kaks päeva. (Tartus saab head juuretist osta Lõunakeskuse taluturult.). Algne retsept on saadud minu põhikooli käsitöö õpetajalt, kuid olen seda veidi kohandanud.

Juuretis:

5 kääru rukkileiba

5dl keefirit

Peenesta rukkileib ja seejärel lisa keefir. Sega kokku ühtlaseks massiks. Seejärel kata kauss rätikuga ja aseta kauss sooja kohta (nt. radiaatori äärde) kuueks päevaks käärima.

Eeltaigen:

5dl vett

5dl rukkikroovjahu

2dl juuretist ( kui ostad juuretise siis paar supilusika täit on ka sobiv)

Lisa kõik komponendid kaussi ja sega aeglaselt ühtlaseks. Taigen võiks olla hapukoore paksune. Aseta kauss tagasi sooja kohta ja jäta see üleöö seisma taigna eelkergitamiseks. Peale taigna eelkergitamist sega läbi ja soovi korral tõsta paar supilusika täit taigent eraldi karpi, et lähiajal leiba uuesti tehes oleks juuretis olemas. Karp aseta külmkappi ja see säilib umbes kaks nädalat. 

Retseptitaigen:

1dl fariinsuhkrut

1spl leivasiirupit

2tl meresoola

100g seemneid

rukkikroovjahu

Lisa eeltaignale rukkikroovjahu, et segu oleks paks. Seejärel lisa kõik komponendid ja sega taigen ühtlaseks. Määri leivavorm võiga ja lisa sinna sisse taigen. Tee käsi märjaks ja silu taigen vormis siledaks. Vajuta leiva sisse kaitsemärk (kolm auku vm) ja aseta vorm tagasi sooja kohta kuueks tunniks.

Peale kuut tundi soojenda ahi 250 kraadini ja küpseta 13 minutit. Peale seda alanda kuumust 200 kraadini ja sellel kuumusel küpsetada 16 minutit. Kui leivad on pealt liiga pruuniks läinud, siis tuleb katta vormid fooliumiga. Ettevaatust, ahjuust ei tohi liialt kauaks lahti teha! Pärast tuleks alandada kuumust 175 kraadini 20 minutiks ja siis veel 25 minutiks 150 kraadi. Kui leivad on oma aja ahjus ära olnud, siis kontrolliks, kas onvalmis tuleks leib vormist välja keerata ja põhja katsuda. Kui põhi on tugev ja krõbe, on leib valmis.

Eriti hästi maitseb koos määrdevõiga. Seda saab poest osta, aga võib ka ise segada võile juurde näiteks maitserohelist või küüslaugusoola.

 

Kotletid

Kehvematel aegadel on kotlette kutsutud lihakookideks, mis näitas nende kuulumist pigem pühade- kui argimenüüsse. Paranenud elujärg on muutnud roa üsna igapäevaseks.

Koostisosad:

500 g seguhakkliha
3 sibulat
1 küüslauguküüs
muna
soola
purustatud musta pipart
õli praadimiseks

Valmistamine:

Haki sibul ja küüslauk ning sega hakklihaga. Lisa muna ja maitseained ning sega ühtlaseks massiks. Võta umbes peopesasuurused portsjonid ning vormi ümarateks ja seejärel suru natukene lapikuks. Pane 180 kraadisesse ahju pöördõhurežiimiga küpsema 30 minutiks. 

Kaneelisaiad

 

Nisujahu jõudis eestlaste sahvritesse alles 19.sajandi teisel poolel. Sel ajal hakati nisujahust koos pärmiga tegema erinevaid küpsetisi, näiteks saikesi. Vürtse küll eestlased ei armastanud ja pigem oli toidulaud vürtsideta, kuid me tahtsime teha midagi särtsakat siia maheda toidu vahele. Kaneelisaiad on ühed meie lemmikud. Tavaliselt valmivad need tunde järgi ja alati on huvi suur, millised need nüüd sel korral välja näevad ja kuidas maitsevad. Eriti maitsev on süüa neid ahjusoojalt. Kui armastad hästi kaneeliseid saiakesi, siis lisa kaneeli natukene juurdegi.

Koostisosad:

500ml piima

1kg jahu

150g suhkrut

25g pärmi

sool

100g suhkrut

60g kaneeli

50g võid

1 muna

Valmistamine:

Lisa toasooja piima pärm. Seejärel lisa nii palju jahu, et oleks hapukoore paksune mass. Katta kauss rätikuga ja aseta see 30 minutiks sooja kohta seisma. Peale seda vahusta või suhkru ja veidikese soolaga. Lisa see pärmile ja klopi kuniks tekivad mullid. Seejärel lisa ülejäänud jahu ja sõtku kuniks taigen annab käte küljest lahti. Kata kauss uuesti rätikuga ja jäta see sooja kohta kerkima üheks tunniks. 

Sulata või ja lisa sellel kaneel ja suhkur. Rulli taigen õhukeseks ja määri sellel kaneelisegu. Keera taigen tihedalt rulli ja lõika rullist 4cm jupikesi. Pane lahtine ots saiakese alla ja määri munaga. Küpseta 180 kraadi juures umbes 12 minutit. Eriti maitsev on külma piimaga.

Ühepajatoit

Koostisosad:

1 kg kondita sea- või veisekarbonaadi

1,5 l vett
pool kapsapead
3 porgandit
2 sibulat
pool bataati 
pool kaalikat
3 kartulit
suurem küüslauk
soola
8 tera mustapipart
1 sl õli
peterselli või tilli

Valmistamine:

Lõika liha väiksemateks tükkideks ja pruunista suure keedunõu põhjas õliga. Lisa 1,5 l vett, neljaks lõigatud sibulad ja sektoriteks lõigatud kapsas. Hauta vaiksel tulel pool tundi. Lisa 1 tl soola, juppideks lõigatud porgand ja kuubikuteks lõigatud kaalikas, hauta veel 10 min. Lao köögiviljade peale kooritutd ja poolitatud kartulid ja bataat, lisa väheke soola ning musta pipra terad. Hauta veel 20 min või kuni kõik koostisosad on pehmed. Serveeri ning raputa üle värske peterselli või tilliga.

Meist

 Hei!

Oleme Tartu Tamme Gümnaasiumi 11.klassi õpilased Krisliin ja Johanna. Nagu ka teised üheteistkümnendikud nii ka meie tegeleme sel aastal usinalt uurimistööga. Meie praktilise töö eesmärgiks on eestimaiste toitude populariseerimine noorte seas toidublogi vahendusel. 

Aitab akadeemilisusest, nüüd meist ka rohkem juttu ;)  Oleme kaks rõõmsameelset inimest ja nalju tuleb meie varrukast alati palju. Vabal ajal võib leida meid köögist, sest meile meeldib väga süüa teha. Sellest tuli ka idee rakendada oma huvi koolitööga seoses. Lisaks kokkamisele tegeleme sulgpalliga. 

Meie toidutegemise geen on ilmselt pärit meie vanavanaemadelt ja meil on eriti vedanud, et oleme nende vanad kokaraamatud endale saanud. Sealt saime oma retseptideks inspiratsiooni. Internet aitas ka muidugi natukene. Kindlasti katsetage retsepte ja andke meile teada, kuidas teil välja tuli :)